Miks säravad Eesti balletis just välismaa artistid?

Kui heita pilk Vanemuise või Eesti rahvusballeti lavadele, võib sealt leida mitu rahvust, kuid eestlased on nende kõrval varju jäänud.

Iga lugu saab kuskilt alguse. Balleti ajalugu ulatub Itaalia renessanssi välja, kuid see muutus populaarseks alles 17. sajandi Prantsusmaal tänu Louis XIV tantsuarmastusele. Eestisse jõudis ballett märka hiljem: esimene väljaspool operetti esitatud tantsuline teos ballett-pantomiim „Unenägu kujuraiuja töökojas“ etendus Estonia laval 1914. aastal, aga tol ajal ei pidanud Estonia juhtkond iseseisvaid tantsulavastusi vajalikuks.

Alles hiljem, kui ballett hakkas konkureerima muusikalavastustega, tekkis vajadus professionaalsete tantsijate järele. Niisiis loodi rahvusooper Estoniasse esimene palgaline tantsutrupp ja juhiamet. Rahvusballetti hakkas juhtima Koeru kihelkonnas sündinud Sessy Smironina-Sevun ning balletti õpiti tihti vene päritolu Eugenia Litvinova käe all, kes juhtis 1918–1939 oma balletistuudiot. Nende õpilane Rahel Olbrei asutas Estonia püsitrupi ja andis teatrile isikupärase näo. Nüüdseks tegutseb Eestis kaks riiklikult toetatud balletiteatrit: Vanemuine Tartus ja rahvusooper Estonia Tallinnas.