Margot Roose: Eesti 200-l on maailmavaatega kõik hästi! Arvestades viimase aja ülejooksikuid, on sellega teistes erakondades halvasti

Kui Eestis ei suudeta konservatiivsele tiivale tasakaalu tekitada, siis täidavad tekkinud tühimiku populism ja halvimal juhul ka äärmuslikud ideoloogiad.

Eesti 200-t süüdistatakse muuhulgas maailmavaate puudumises, aga kõik oleneb, millega võrrelda. Vanade erakondade poliitikute valik on lai nagu keskpärase restorani menüükaart, sushist seapraeni ja pitsast pelmeenideni. Keskerakonna sildi all saab nüüdsest valida nii Klandorfi, Kõlvarteid kui Madissoni, Isamaast leiab eks-keskerakondlase Jaanus Karilaidi ja tiktokker Jüri Ratase, ning sotsidest erakonnavahetusega seoses ka välise muutuse läbinud Sveti.  

Lisaks inimestele on korralik tohuvabohu ka erakondade pikalt teada vaadete ja praeguste otsuste vahel. Reformierakonna mantra on olnud madalad maksud, vabaturg ja jõukama elanikkonna vara puutumatus. Hiljutised otsused aga panevad senised „ettevõtjate erakonna“ toetajad vihaselt torisema ja lühema sütikuga seltskonna ka alternatiivi otsima. Keskerakonna maailmavaate peamiseks püsivaks elemendiks on olnud linna raha eest „tasuta“ asjade lubamine. Nüüd kui seda enam teha ei saa, tuleb neil tõesti mingid seisukohad välja nuputada. Nii, et maailmavaate osas valitseb segadus ja toimub ümbergrupeerumine pigem teistes erakondades.