KULTUURIBIIT | Näitekirjanik Heneliis Nottoni playlist

Seekordse Kultuuribiidi autor on noor dramaturg Heneliis Notton, kelle näidendit „Emesis“ loetakse järgmisel nädalal ette Äratundmishetkede Maja näidendite lugemise maratonil Tartus.

Äratundmishetkede Maja on ajutine eesti näitekirjanduse keskus, mille loob Eesti Teatri Agentuur ning mis jääb Tartu Saksa Kultuuri Instituudis avatuks Draama festivali vältel 2. kuni 7. septembrini. Lisaks kahepäevasele näidendite lugemise maratonile, kus 36 näitlejat esitavad katkendeid 30 näidendist, ootavad majas ees veel näitekirjaniku tööd peegeldav näitus, hüpikraamatukogu, raamatuesitlused, avalikud arutelud ja giidituurid. Äratundmishetkede Maja kuulub Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammi.“

Heneliis Notton ütleb oma muusikavaliku kohta nii: „Paraku olen ma inimene, kes eelistab üldjuhul midagi kõrvaklappidest kuulata, selle asemel et tänaval niisama jalutada. Ühest küljest on see võimalus avalikus ruumis endale justkui privaatne mull tekitada, teisest küljest kasutan muusikat teadliku vahendina end mentaalselt erinevatele sagedustele seadistada. Keskendumiseks ja magama jäämiseks kuulan Spotifyst pruuni müra (brown noise), kirjutamise ajal valin loo, mis aitab kindlat meeleolu luua või viib mind tagasi konkreetsesse ajahetke.“

Muusikavalikut saab YouTube’i listina kuulata ka siit.

HU? - Elupõletaja

Võime rääkida Charli XCX ja tänu temale maailma vallutanud brat summerist, ent me ei tohiks unustada Hanna-Liisa Uusmaad, kes kodumaisele brat-kultusele omal ajal teed rajas.

„Täna olen ma päris mureta,

mis saab homme nagu väga mind ei huvita ka.

Täna olen ma täitsa mureta,

Oma elu nagu kulu ikka põletan ma.“

Mäletan aastalõpusaadet 2007. aastal, kus HU? esines. Kõigil olid musta värvi särgid ja pikad roosad lipsud, ma olin kuueaastane ja kõõlusin diivani seljatoel. Etteastet kuulates olin täie tähelepanuga teleka ette naelutatud, kui Hanna-Liisa Uusma parki unustatud Gucci kotist lauldes tõsise näoga kaamerasse vaatas. Ma ei olnud kunagi näinud, et televiisoris olev naine ei naerataks. See paelus mind - ning olgem ausam, tegi mind võib-olla inimeseks, kes täna olen.

Jensen Interceptor - Boy U Nasty

Pühendusega kõigile girlbossidele, õdedele, mimmudele ja sõbrannadele, kes on pidanud kedagi veenma igapäevaselt aluspesu vahetama.

Lewis OfMan - Nails Matching My Fit feat. Shanae

Olen suur Judith Butleri fänn ning kui mulle ühel hetkel kohale jõudis, et sugu on tõepoolest performatiivne, sai sellest põnev mäng. Kui mõnel päeval tundub, et tahaksin oma femme-energia kusagilt kapitagusest välja tõmmata, küüned roosaks lakkida, kontsad jalga ja miniseeliku selga ajada ning sõpradega linna peale minna, siis see lugu tekitab tunde, et selles kõiges polegi midagi veidrat.

Chicks On Speed feat. Peaches - We Don’t Play Guitars

Kui ma oleksin saanud valida pere, kuhu sündida, oleks see Chicks on Speed + Peaches koostööprojekt.

Star printer - CHIA チアシード

Ühel kevadhommikul ärgates oli kuhugi väga kiire, kuid mul tekkis mõte, et võiks olla playlist, kus iga loo nimi on midagi, mida smuuti sisse panna võiks. See lugu on tollest playlistist pärit. Sinna kohtumisele jäin muidugi hiljaks, sest playlist tuli valmis teha, kui selline idee juba pähe torgatas.

Vladimir Dubyshkin - Russian Porn Magazine

Avastasin Vladimir Dubyshkini enda jaoks eelmisel suvel. Sel suvel töötasin baaris, kuhu Dubyshkin esinema oli kutsutud. Palusin igasuguseid loodusjõude, et vihma sajaks ning ma ei peaks õues töötama, vaid saaksin tema live’i kuulata. Esinemise päeval oligi äikesetorm, seega sain tema esinemise ajal toas olla ja samal ajal umbes 55 skinny bitchi kokku keevitada. Olin väga rahul.

Heidy Tamme - Lendan Välja Kuldsest Puurist

Kui mul tekib tunne, et elu liigub liiga kiiresti, kõik kaob ja muutub kogu aeg, inimesed tulevad ja lähevad ning ma ei ole kindel, kas ma enam ree peal püsin, siis kujutan ette, et jalutan 5- ja 45-aastase iseendaga. Oma erinevas vanuses kehades ja vaikides, igasuguste kujuteldavate vestluste või nõuanneteta. Pelgalt lubadusega üksteiseks saada ning alati olemas olla. Seda Heidy Tamme lugu kuulsin esimest korda Kertu Moppeli lavastuse „Väikekodanlased“ lõpuloona. Käin seda aeg-ajalt Soundcloudis kuulamas ning mu meelest kõlab see täpselt nagu eelnevalt kirjeldatud tunne.

Donato Dozzy & Anna Caragnano - Parola

See lugu kõlab täpselt nagu vanast mustrist lahti rebimine, nagu Eestist ära kolimine, kellegi maha jätmine, nagu ärevuse kadumine, taastekkimine, asendumine elevusega pikal rongisõidul. Iga kord, kui kusagil peol või hängil seda lugu mängin, küsitakse alguses, et kelle lugu see on. Ning kuuendal minutil küsitakse, kas ma saaksin järgmise loo panna, sest see on vist loopima jäänud.

Olivier Cong - They don’t sleep on the Beach anymore

Panen seda playlisti kokku, viibides hetkel Taiwanis kuraatorite akadeemias. Ühel õhtul sõitsime kursakaaslastega metroos ning jagasime omavahel muusikasoovitusi. Uurisin Hong Kongis elavalt kursakaalsastest, keda tema oma kaasaegsetest kohalikest artistidest kuulab ning ta jagas minuga Olivier Congi nime.