Võimalikule lahendusele osutab see, kuidas haridus- ja teadusminister on juba hakanud Eesti keskhariduse tulevikust rääkima. Gümnaasiumi ja kutsekeskkooli vastandamise asemel oleks konstruktiivsem seada eesmärgiks rakendusgümnaasium.

Pean selle all silmas keskharidust, mis kestab kolme aasta asemel pigem neli aastat ning kus õppija omandab nii keskhariduse silmaringiteadmised, mis lubavad jätkata nii ülikoolis, kuid on ka Eesti majanduses väga nõutud spetsialisti oskused.