Üle üle 1,3 miljoni külastuse: eelmisel aastal püstitati Eestis teatrikülastajate ja -tegijate rekord
2023. aastal oli 7 172 etendusel külastusi üle 1,3 miljoni (1 325 516), teatrite mängukavas 716 lavastust, millest uuslavastusi 270. Kõigi nimetatud arvudega jõudis Eesti teater kenasti järele seni edukaimale 2019. aastale.
Tartus Äratundmishetkede Majas esitleti esmaspäeval, 2. septembril 2024 aastaraamatut Teatrielu 2023 ning ühes sellega anti lühiülevaade eelmise aasta teatristatistikast. Selgus, et 2023. aastal püstati Eestis rekord nii teatrikülastajate kui ka -tegijate arvus, teatas Eesti Teatri Agentuur pressiteate vahendusel.
2023. aastal oli 7 172 etendusel külastusi üle 1,3 miljoni (1 325 516), teatrite mängukavas 716 lavastust, millest uuslavastusi 270. Kõigi nimetatud arvudega jõudis Eesti teater kenasti järele seni edukaimale 2019. aastale, astudes paljudes valdkondades pikkade sammudega isegi kõigist senistest aastatest mööda. Andmetega on esindatud suurim arv teatreid ja lavastusprojekte: koos 11 riigi- ja linnateatriga pärinevad 2023. aasta andmed 94 tegijalt.
Statistikaameti 2023. aasta kultuuris osalemise uuringu põhjal külastas kultuurisündmusi 79% Eesti vähemalt 15-aastastest elanikest. Neist teatris käis 39,9% ehk 451,7 tuhat inimest. Üldiselt osalesid kultuuriüritustel kõige aktiivsemalt Tartu maakonna elanikud – 83,6% –, aga teatris käisid pea võrdselt nii Harjumaa, Lõuna- kui ka Lääne-Eesti elanikud 41–43% ulatuses. Kui neid uuringu andmeid kõrvutada Eesti teatristatistika arvudega, siis saame öelda, et iga teatriskäija käis aastas keskmiselt 2,9 korda teatris.
2023. aastal oli ühel teatrietendusel keskmiselt 185 vaatajat, iga päev oli võimalik valida keskmiselt 19,6 etenduse vahel ja teatrisse tuli päevas keskmiselt 3632 vaatajat. Võrreldes 2022. aastaga anti etendusi 380 ehk 8% rohkem, keskmiselt käis iga päev teatris 581 inimest rohkem, samuti oli rohkem esietendusi – iga 11 päeva järel esietendus 1 uuslavastus rohkem. Arvudega edasi naljatledes tuleb tunnistada, et Eesti teater on jõudnud seisu, kus iga 32 tunni järel toimub esietendus. (Olgu öeldud, et selles arvutuskäigus ei ole välja jäetud puhkepäevi ja riiklikke pühi.)
Erinevalt teistest arvudest, mis koroona-aastatel langesid, on hoidnud püsivat tõusujoont just tegijate arv, selles ei ole ühelgi aastal tagasilangust olnud. 2023. aasta 94 teatri hulgas on need, kes jagasid meiega statistilisi andmeid. Valdkonnas tegutses veel kümmekond lavastusi produtseerivat ühendust ja organisatsiooni. Teatriaasta tervikpilti kuulusid veel Raadioteatri kuuldemängud (7) ja 43 harrastusteatri uuslavastused (65).
Enimkülastatud teatrite hulka kuuluvad endiselt Rahvusooper Estonia (140 140), Vanemuine (139 075) ja sõnateatritest Draamateater (129 300), kes püstitas 2023. aastal külastuste arvuga oma senise rekordi. 11 riigi- ja munitsipaalteatri külastuste arv kasvas võrreldes eelneva aastaga (155 474 vaataja võrra) 893 523-le.
Eraetendusasutustest kogusid enim vaatajaid Vana Baskini Teater (31 214), Piip ja Tuut Teater (26 777), VAT Teater (23 104) ning kahe lavastusega Delfi Meedia (20 256).
Omaette hooajaks on kujunenud suvi, mis pakub ülejäänud aastale alternatiivi eelkõige eripäraste mängupaikadega. Siiski ei ole nende kolme kuu jooksul rohkem lavastusi mängukavas – ligi 100 lavastust, millest pooled on uued – ega anta ka rohkem etendusi. Kui talvistel kuudel on teatrite mängukavades päeva keskmine etenduste arv 20, siis suvel on see 11 (2023. aasta suvel toimus 1028 etendust, kevadel ja sügisel oli kolme kuu jooksul umbes 1800–1900 etendust).
Keskmine pilet oli kõige kallim muusikalavastustel – 20,12 (ilma käibemaksuta) –, võrdsed olid sõna- ja tantsulavastuste piletid 17,5 euroga ning pisut kallimad mitmeliigilavastuste piletid 18,28 euroga, kõige odavamad olid tsirkuse 4,18- ja nukulavastuste 6,95-eurosed piletid. Kahe aasta võrdluses on keskmine piletihind tõusnud 1,9 eurot (17,3 eurole). Kuna etenduste ja vaatajate arv on samuti hooga kasvanud, siis on teatrite piletituludes kasv üle viie miljoni. Piletitulu moodustas teatrite sissetulekutest 22%.
Riigi tegevustoetust said 28 teatrit, lisaks said kolm teatrit toetusi projektideks ja kulude katteks. Munitsipaaltoetust said 22 era- ja riigiteatrit, enamik neist projektitoetusena või haldus- ja muude kulude katteks. Tööjõukulude katteks said kohalikult omavalitsuselt toetust kuus teatrit.
Erinevatele sihtrühmadele mõeldud etenduskunsti festivale oli teadolevalt 27. Eestis andsid 43 lavastusega etendusi välisesinejad 23 riigist. Eelmisel kümnendil andsid Eesti teatrid välismaal keskmiselt 10% etendustest, 2023. aastal anti küll 48 lavastusega 22 riigis etendusi, kuid välismaal antud 158 etendust moodustas aasta tegevustest siiski 2,2% ning külastused 2,6% aasta külastustest.
Koos festivalide, kontsertide, ballide, filmiõhtute, loengusarjade, töötubade ja etendustegevusega panustasid teatrid 2023. aastal Eesti kultuuriellu 10 119 kultuurisündmusega 1 576 627 miljonile külastajale.
