Toomas Alatalu: Putini vahistamismäärus paneb muigama. Demokraatlike ja autoritaarsete suurriikide suhted ei tõota Putini kukkumist

Praegune karm reaalsus on paraku see, et poliitikas – ja suures poliitikas eriti – jagub õigust ja ausust ainult sõnades, praktikas kehtivad üksnes huvid ja konkreetne kasusaamine.

Venemaa presidendi Mongoolia-sõidu kajastus näitab suurepäraselt kätte seisu, kuhu suur poliitika ehk eeskätt suurriikidevahelised suhted on jõudnud – samal ajal kui Venemaa relvajõudude kõrgema ülemjuhataja korraldusel tabavad kaks raketti Poltavat ja hukkub 47 ukrainlast, ootab Putinit idas asuva naaberriigi pealinnas punane vaip.

Euroopa poliitikud ja neid teenindav ajakirjandus löövad viimasest rääkides vahtu üles hoopiski küsimusest, miks mongolid kui rahvusvahelise kriminaalkohtu liikmesriigi kodanikud Putinit ei arreteerinud. Teades hästi, et see poleks mingil juhul sündinud ja selmet lüüa vahtu üles sellest, et Ukrainale pole siiani antud relvi, mis aitaksid tal end õhulöökide eest kaitsta. Erinevalt Putini kinnivõtmisest olnuks viimane olnud tehtav.