„Enne lahkumist tegi pornopildid, mida tahtis 20 kopika eest müüa.“ Kas noorima NSV Liidus surmamõistetu hukkas tõesti Eesti timukas?

LP uuris, kas ühel Nõukogude kriminaalajaloo jälgimal roimaril on tõesti sidemed Läti ja isegi Eestiga. Kas lapsmõrtsuka hukkas Eesti timukas?

Sel suvel ilmus Läti ajakirjanduses seeria lugusid, mille võib kokku võtta nii: „Ainus Nõukogude Liidus surma mõistetud laps oli lätlane.“ Need lood jõudsid Läti venekeelsete väljaannete kaudu ka Eesti venekeelsetesse väljaannetesse ning nende peategelane on üks: Leningradi uulitsapoiss Arkadi Neiland, kes 28. jaanuaril 1964 sai 15-aastaseks. Oma nooruse tõttu oli ta veendunud, et talle ei tehta tapmiste eest mitte midagi – alaealistele surmanuhtlust ju ei mõistetud.

Neilandi hüüdnimi oli Paksuke, sest ta oli ülekaaluline ja lõdva kehaga. Teda vaevas enurees (uriinipidamatus). Ta kasvas üles ühena mehaaniku ja meditsiiniõe kolmest lapsest. Alates seitsmendast eluaastast oli ta juba miilitsas arvel, sest kakles ja varastas. Neilandi isa töötas õlletehases ja tuli harva kainena koju. Ema kartis isale midagi vastu öelda. Elasid nad vaeselt kommunaalkorteris, kappidel olid lukud ees, et lapsed ei saaks toitu võtta.