„Ma ei tunne, et oleksin koolist omandanud tõelisi eluks vajalikke oskusi.“ Noorte arvates ei ole kooliharidus piisavalt praktiline

Eesti koolisüsteem peaks noori ette valmistama iseseisvaks eluks. Reaalsuses aga keskendutakse tihti pigem eksamitulemustele, tasemetöödele ja koolidevahelistele edetabelitele. See on põhjustanud olukorra, kus noored on küll teoreetiliselt haritud, kuid nad tunnevad, et nende praktilised oskused ja teadmised jäävad puudulikuks.

Tallinnas elav kunstnik ja abiturient Diana Põder (18) ütleb, et Eesti koolis peaks olema suurem rõhk praktilisel, noori eluks ette valmistaval õppel. „Olen nüüdseks õppinud koolis juba 12 aastat, kuid ma ei tea ikka veel, kuidas makse maksta või töökohale kandideerida. See on lünk, mille kool oleks võinud täita kodunduse või ühiskonnaõpetuse tundides,“ märgib ta.

Põdra kogemuse järgi on kooli ülesanne olnud pigem süsteemsuse ja kohusetunde kujundamine. „Ma ei tunne, et oleksin koolist omandanud tõelisi eluks vajalikke oskusi, nagu näiteks kokkamine, koristamine või pensionifondi loomine,“ selgitab ta. „Isegi põhikoolis, kus kodunduse tunnid olid kohustuslikud, oli kokkamisele pühendatud aeg napp. Keskendusime rohkem käsitööle, ning kui kokkasimegi, jäid paljud õpilased kõrvale, pestes nõusid või jälgides kaugemalt, kuidas teised toitu valmistavad,“ lisab ta.