Jan Trei: kas Eesti haridustöötajate liit ikka seisab õpetajate huvide eest?
(67)Eesti linnade ja valdade liidu asedirektor Jan Trei kirjutab, et haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri ei seisa õpetajate huvide eest, sest haridustöötajate liidu eestkõnelejad ei ole endale selgeks teinud õpetajate palga ja rahastusega seonduva vastutuse ja finantseerimise probleeme.
18. septembril ilmus Delfis uudis pealkirjaga „Haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri: tundub, et omavalitsuste esindaja ei taha õpetajate muresid tõsiselt võtta.“
Eesti haridustöötajate liidu (EHL) juht ei seisa õpetajate huvide eest. EHL-i eestkõneleja(te) tegevus õpetajate ja omavalitsuste vastandamisel ei aita kaasa koostöistele kokkulepetele jõudmisele. Märgin alljärgnevalt ära, milles vastandumine seisneb.
EHLi eestkõneleja(d) ei ole endale selgeks teinud õpetajate palga ja rahastusega seonduva vastutuse ja finantseerimise probleeme, millele on korduvalt osundanud ka riigikontrolör Janar Holm. Holm on öelnud, et „riik ei saa kohaliku omavalitsuse autonoomsusse sekkuda reeglite väliselt.“ Hariduslepe, millel puudub nii õiguslik alus kui ka riigi finantsgarantii koolipidajatele, on näide segaduse tekitamisest.
Omavalitsusi soovitakse näidata halvas valguses veeretades õpetajate palga finantseerimise probleemide lahendamise vastutust jätkuvalt omavalitsuste kaela. Kinnitust sellest annab ka fakt, et uues riigieelarve strateegias 2025-2028 ei ole õpetajate töötasu kasvuks ühtegi eurot.
Õpetajate töötasu kasvu ja töötüli lahendamise vastutus lasub haridus- ja teadusministeeriumil, kuna nende planeerida on õpetajate töötasu kasv riigieelarvesse.
Haridustöötajate liidu juhi sõnumid on vastuolulised. Ta on nõus ministriga, et õpetajate palk järgmisel aastal ei kasva. Samas, olles teadlik, et riigieelarves õpetajate töötasu kasvuks järgmiseks neljaks aastaks raha ei ole valitsusel planeeritud, ähvardab, et kui kollektiivlepingut ei sõlmita, siis katkeb töörahu ja õpetajad hakkavad streikima.
Kui EHL soovib sisulisi lahendusi, siis tuleb neil alustada konstruktiivset koostööd omavalitsustega. Esimene samm on nõustumine omavalitsustega, et seni, kuni riigi käes on rahakott õpetajate palgaraha otsustamiseks, ei ole mõtet omavalitsustele ette heita, et linnad ja vallad töötasu läbirääkimistel vastutust ei võta.
