Peeter Sauter: mis oleks, kui kasvõi viivuks mõtleksime suitsetamisest kui erivajadusest, mitte kui pahest, mille eest karistada

PÄEVA FOOKUS | Euronewsile lekkinud dokumendist selgub, et Euroopa Komisjon soovib kehtestada kohvikuterrassil, bussipeatuses ja loomaaias suitsetamise keelu ning keeld puudutab ka nikotiinivabasid tooteid.

Mis on ühist ratastoolil ja sigaretil? Mitte midagi (kuigi ühe pruukimine ei välista teise kasutamist). Jutt on vaid paradoksidest, mis kaasnevad otsustamisel teiste eest, kui reaalseid vajadusi-võimalusi on keeruline tajuda.

(Samas on ilmne, et samasooliste paaride lapsendamisõiguse üle arutlevad valdavalt heteroseksuaalid, homoseksuaalsed julgevad harva suu lahti teha ning vähemalt see nii pea ei muutu.) Kirikut keset küla teha on võimatu ja igal teemal asjasse vahetult puutuvat kontingenti piisavalt kaasata võib olla keeruline.

Kuidas on lood avaliku suitsetamisega? On seal selgust, kes on kes? Jah, on suitsetajaid ja mittesuitsetajad, aga paljud asuvad hallil, kergelt suitsuvinesel alal. Sotsiaalsed suitsetajad, pühapäevakõhvijad. Mittesuitsetajad, kelle peres keegi tõmbab või pahvib sõber, tajuvad, kui oluline võib mõne jaoks olla pingeolukorras suits ette panna ja nad ei taha suitsetajaid paariateks kuulutada, vaatepildist totaalselt elimineerida.