VASTULAUSE | Liisi Aibel: Eesti teatri suurim pluss on suur kunstiline vabadus. Eelarve kärpimine on esimene samm tsensuuri poole

Esmalt tõstab teatritegijais pead enesetsensuur. Sealt edasi on lihtne libiseda teatavasse apaatiasse ning paljastada pehme kõhualune, mis on ideaalseks märklauaks poliitilistele jõududele.

Teadaolevalt ei ole kõrgkultuuri põimimine äriloogikaga andnud pikaajaliselt häid tulemusi üheski maailmanurgas. 

Ilmekat näidet ei tule kaugelt otsida. Läti suurimate teatrite juhtideks on viimastel aastatel tõusnud just needsamad, EPLi juhtkirjas mainitud võimekad juhid erasektorist, kes on olnud väga edukad kaasamaks erasponsoreid, kelleks on kunstihuviliste metseenidele lisaks ka Vene varifirmad, oligarhid jne. Samm, mis on viinud läti teatritegijad loomingulise kriisi lävele ning olukorda, kus nii noored lavastajad ja näitlejad jäävad tööta ning parimas loomeeas kunstnikud, kes on eelpool toodud rahastusmudeli ja juhtimisstiili osas kriitilised, tõrjutakse äärealadele.