KULTUURIBIIT | Laulja ja laulukirjutaja Anna Kuchinsky playlist

Tänase kultuuribiidi muusika valis laulja ja laulukirjutaja Anna Kuchinsky, kes esineb 1. oktoobril toimuval rahvusvahelisel muusikapäeval oma perebändi Lolalaga Viimsi huvikeskuses.

Anna Kuchinsky on paljudele tuntud kui perebändi Lolala laulja, kes pakub väikelastega peredele YouTube’i vahendusel õpetlikke laule ja harivaid videosid. Tänaseks on Lolala laulud kogunud YouTube’is 33,2 miljonit kuulamist. Anna on ema, laulja-laulukirjutaja, massöör ja suur loodusearmastaja. Talle meeldib matkata, jälgida aastaaegade vaheldumist ja uurida taimi.

Rahvusvahelisel muusikapäeval, 1. oktoobril kell 11 esineb Lolala Viimsi huvikeskuses. Esitusele tuleb muuhulgas värsket muusikat. Koguperekontserdil kõlavad nii tuntud lood kui ka Lolala uusim looming.

Anna ütleb oma muusikavaliku kohta nii (kuulata saab ka siit): „Kui sain kutse koostada kultuuribiidi playlist, tundsin kerget ärevust – esimene mõte oli taganeda. Lemmiklugude jagamine on justkui pilguheit minu hingemaailma, mis on tihti palju sügavam ja vaiksem, kui paljude laste lemmik Lolala Anna kuvand paista laseb. Aga Lolala Anna taga on naine, kes on tundlik, melanhoolne, haavatav, kuid samas ka tugev – keegi, kes on palju läbi elanud ja kelle tõeotsingud on viinud teda eri paikadesse, alati muusika saatel.

Kuulan muusikat tavaliselt siis, kui vajan hetke endaga olemiseks ja emotsioonide maha laadimiseks. Valin kuulamiseks lugusid, mis resoneeruvad minu tunnetega, mis aitavad emotsiooni kulgu läbi elada ja lahustada kehas. Muusika on minu turvaline koht, minu terapeut. Iga laul, mis on jõudnud minu playlist’i, jääb seotuks teatud tundega - looga minu elust, mis hiljem laulu kuuldes taaselustub. See on minu jaoks täielik maagia!“

Siin on kümme muusikapala, mis jutustavad kümme lugu minu elust:

Urmas Sisask, „Vähk“

Muusikakool. Klaveriõpingute kuues klass. Mu isa oli just saanud insuldi ja maailm hakkas kokku varisema. Klaveriõpetaja tajus, millist repertuaari mulle anda – sügavat ja melanhoolset. Tundsin ääretut vabadust seda pala mängides. See sobis nii hästi sellega, mida toona tundsin.

Nnenna Freelon, „I Won’t Dance“

Otsa kooli lõpueksam. Laval koos minuga 15 vinget muusikut. Esitan seda laulu, mis samuti paneb mind tundma vabana. Ma olen nii rahul teekonnaga, mida olen valinud. Tunnen, et olen õiges kohas.

(Allolevalt YouTube’i lingilt saab järjest kuulata kogu muusikavalikut.)

Laura Junson, Erko Niit, Kristjan Mazurtchak, „Sügis kodus“

Elan Londonis ja vaatamata sellele, et mul läheb seal üpris hästi – on olemas töö, sõbrad, teen kontserte – tunnen ennast väga üksikuna. Koduigatsus on nii suur, et „Sügis kodus“ on korduse peal. Laura Junsoni hääl oli mulle kodumaa kallistuseks.

Jose James, Emily King, „Heaven on the Ground“

Olen tagasi Eestis. Õpin Muusika- ja teatriakadeemias. Mulle meeldib seal, aga distsipliini puudumine teeb õpingud keeruliseks. „Mis mul viga on?“. Armuvalu, depressioon. Samal ajal avastan enda jaoks Jose Jamesi ja Emily Kingi muusika, mis on kui pai hingele – see hoiab mind ka raskustes.

Paloma Faith, „New York“

Ikka veel õpin. Avastan enda jaoks Paloma Faithi, kelle muusika sõnum on julge, aus ja hõlmab kogu tunnete paletti. Ma saan inspiratsiooni ja hakkan ise sarnases stiilis muusikat looma, kuid tunnen ka kahtlust – kas džässmuusikat õppivale tudengile on selline žanr ikka sobilik?

Matt Corby, „Resolution“

Lõpetan ülikooli. Stressiga tekkis kõrisse suuri pingeid, häält enam pole. Ma vist ei taha enam muusikaga tegeleda. Mis edasi? Lähen vastuseid otsima 800-kilomeetrisele palverännakule. Minu iPodis on vaid kahe artisti muusika, üks neist on Matt Corby. Olen lummatud, kuulan iga detaili, leian, et see on minu tasakaalumuusika. (Kaheksa aastat hiljem pääsen ka tema kontserdile, mis on parim kontsert, kus olen käinud)

Bill Withers, „Lovely Day“

Pool aastat hiljem. Toimub suur vaimne töö iseendaga. Olemine on veidi kergem. See lugu saab minu äratuskella helinaks ja ka motoks. Kohtan Ariani, kes toob mind muusika juurde tagasi. Ta on minu silmis muusikaline võlur ja õpetab mulle, kuidas muusikat kirjutada kergusega. See on vabastav!

Matt Corby, „No Ordinary Life“

Lastelaulud on minu Spotify algorütmid sassi ajanud – meil sündis Lola, kuid Matt Corby koos mälestustega Camino De Santiagost püsib vapralt playlistis. Nad annavad vabadust, mida värskele emale on nii vaja, sest esimene aasta esimese lapsega on ikka väga raske.

Dadi Freyr, „10 Years“

Koroonaaeg. Maailm jääb korraks seisma, aga ma pole ennast kunagi nii hästi tundnud. Dadi Freyr võidab Eurovisionil 4. koha ja tantsutab meie uut peret igapäevastel tantsupidudel elutoas.

Enne kui kõik läks kinni, alustasin õpingutega Eesti massaaži- ja teraapiakoolis – minu muusikaline kuulmine lubas mul kergusega lihaseid ja luid ladina keeles õppida. Vau! Ma võin olla ükskõik kes ma soovin – ma ei pea terve elu muusik olema. Milline kergendus!

Sol Rising, „Missing you“

September 2024. On õhtu. Lapsed jäid magama. Seljataga on suvi 50. Lolala kontserdiga. Ma olen muusik. Kõik minu kogemused ja oskused tulid kokku. Ma tean täpselt, miks olen elus teinud just neid valikuid.

Nii palju häid tundeid, aga neid on vaja ka maandada. Sügisel saan veidi puhata. Tean nüüd, et puhkus on kõige tähtsam. Ma ihkan muusikat, mis hoiaks mind hetkes, meditatiivses seisundis, midagi neutraalset. Sol Risingu muusika pakub just seda. Ei ole liialt spirituaalne, ei tekita suuri tundeid, lubab puhata nii vaimul kui ka kehal.