Ka Valgevene juht kordab, et juhul kui NATO ründab Valgevenet sõjaliselt, vastatakse tuumarelvaga, mis on mõeldud siseriiklikuks kodanike ärevuses hoidmiseks. Väljaspoole vaates on seda avaldust keeruline võtta tõsiselt, kuna puudub kontekst. Ühtpidi ei ole Valgevenes hetkel sõjalise rünnaku kaitseks piisavalt vägesid ning Venemaa ei suudaks sinna kiiresti arvestatavaid vägesid appi tuua.
USA sõjaline koostöö on Jaapani ja Lõuna-Koreaga märgatavalt süvenenud, kuid tegemist pole uue formaadiga ja seega ei ole tegemist uue olukorraga piirkonnas. Venemaa üritab hoida enda käes strateegilist initsiatiivi USA suhtes ja mõjutab punkte, mis Venemaa juhtide arvates töötavad. Pikapeale on Venemaa saavutanud olukorra, kus tuumarelvaga ähvardamised ei mõju küll enam tõsise hirmutamisena, kuid samas ei suudeta Venemaad ähvarduste eest korrale kutsuda.
