Millised on Eesti elanike kõige tavalisemad internetiharjumused?

Eesti, mida sageli tunnustatakse kui ühte kõige digitaalsemalt arenenumat riiki maailmas, juhib jätkuvalt tehnoloogiliste uuenduste ja internetikasutuse osas. Tänu tugevale digitaalsele infrastruktuurile ja laialdasele internetiühendusele on Eesti elanikel välja kujunenud unikaalsed internetiharjumused. Selles artiklis vaatleme Eesti elanike kõige tavalisemaid internetitegevusi, tuginedes 2023. aasta andmetele ja statistikale.

Interneti levik Eestis

Vastavalt Statistikaametile on Jaanuari 2024. aasta seisuga 93,2% Eesti majapidamistest internetiühendusega, mis näitab jätkuvat tõusutendentsi varasemate aastatega võrreldes. See ühenduvuse kasv peegeldab riigi pühendumust digitaalsele ümberkujundamisele. Nooremad põlvkonnad on kõige aktiivsemad internetikasutajad, kusjuures 96% 16–24-aastastest kasutab internetti mitu korda päevas. Isegi vanema põlvkonna seas, vanuses 65–74, kasutab 58% inimestest internetti igapäevaselt, rõhutades interneti laialdast levikut kõigis vanuserühmades.

Sotsiaalmeedia kasutus Eestis

Sotsiaalmeedia on Eesti elanike igapäevaelu lahutamatu osa. 2024. aasta jaanuaris oli Eestis 1,04 miljonit aktiivset sotsiaalmeedia kasutajat, mis moodustab 78,7% kogu elanikkonnast. Need andmed rõhutavad sotsiaalmeedia olulist rolli eestlaste igapäevaelus, hoolimata kasutajate arvu väikesest langusest. 2023. ja 2024. aasta vahel vähenes sotsiaalmeedia kasutajate arv 30 000 võrra (ehk 2,8%).

Huvitaval kombel ulatus sotsiaalmeediaplatvormide reklaami auditoorium 2024. aasta alguses 924 000 inimeseni, mis moodustas 87,0% täiskasvanud elanikkonnast. Soolised demograafilised andmed näitavad, et 52,3% sotsiaalmeedia kasutajatest on naised ja 47,7% mehed.

Sotsiaalmeediaplatvormide jaotus

2024. aastal on Eestis populaarseimad platvormid Facebook, Instagram, YouTube ja TikTok:

● Facebook: 680 400 kasutajat (51,5% elanikkonnast)

● YouTube: 1,04 miljonit kasutajat (78,7% elanikkonnast)

● Instagram: 473 100 kasutajat (35,8% elanikkonnast)

● TikTok: 396 000 kasutajat (32,0% elanikkonnast, vanuses 18+)

Need statistilised andmed näitavad, et kuigi YouTube’il on kõige suurem ulatus, säilitavad ka Facebook ja Instagram märkimisväärset mõju, eriti kasutajate seotuse osas. TikTok, kuigi väiksem, kasvab jätkuvalt, eriti nooremate demograafiliste rühmade seas.

Facebooki kasutustrendid

Hoolimata oma juhtpositsioonist vähenes veidi Facebooki kasutajaskond Eestis. Meta andmetel vähenes Facebooki reklaami ulatus riigis 2023. aasta jaanuari ja 2024. aasta jaanuari vahel 10 000 kasutaja võrra (ehk 1,5%), samal ajal kui 2023. aasta oktoobrist kuni 2024. aasta jaanuarini oli langus 70 000 kasutajat. Jaanuari 2024 seisuga esindas Facebooki ulatus 51,5% Eesti elanikkonnast ja 55,0% internetikasutajatest.

YouTube’i populaarsus

YouTube on Eestis endiselt populaarseim platvorm, millel oli 2024. aasta alguses 1,04 miljonit kasutajat, mis moodustab 78,7% kogu elanikkonnast. See ulatus kajastab platvormi domineerimist videotarbijate seas ning selle kasvavat mõju digitaalses turunduses. Kuigi YouTube’i reklaami auditoorium vähenes 2023. ja 2024. aasta vahel 30 000 kasutaja võrra, on see siiski kõige laialdasemalt kasutatav platvorm Eestis.

Online-mängimine

Newzoo 2021. aasta raporti kohaselt tegeleb 42% Eesti internetikasutajatest online-mängudega. Mängud nagu Fortnite, League of Legends ja Counter-Strike: Global Offensive domineerivad mängumaastikul ja on mängijatele vanuses 16–35.

Lisaks traditsioonilistele videomängudele on veebis ka casino platvormid, mis pakuvad erinevaid online-kasiinomänge nagu pokker, slotid jm. Veebikasiinod on pakuvad võimalust osaleda mängudes kodust lahkumata. Neid platvorme reguleerib Eesti Maksu- ja Tolliamet, mis tagab mängijatele ohutu ja õiglaselt hallatud mängukeskkonna.

E-poodlemine ja e-kaubandus

E-kaubandus on Eestis järjekindlalt kasvanud, mida toetab interneti kättesaadavuse suurenemine ja tarbijate mugavus veebipõhiste ostude tegemisel. 2023. aasta keskpaigaks oli 615 200 majapidamist teinud veebipõhiseid oste, mis on märkimisväärne tõus 45 000 majapidamise võrra võrreldes eelmise aastaga. Kõige populaarsemad veebipõhised ostuartiklid on rõivad, jalanõud, elektroonika ja raamatud, kusjuures naised moodustavad suurema osa ostjatest (66% naistest võrreldes 58% meestega).

Eesti ostjad eelistavad valdavalt kohalikke e-poode, kus 89% kasutajatest ostab Eesti müüjatelt. Samas on piiriülene ostlemine samuti populaarne, kus 43% kasutajatest ostab ka teistest EL-i riikidest.

Eestis populaarsed e-kaubandusplatvormid:

• AliExpress

• Amazon

• eBay

• Kohalikud Eesti e-poed

Pandeemia kiirendas oluliselt veebipoodide kasutuselevõttu, ning e-kaubandus Eestis areneb edasi, kuna paljud elanikud kasutavad internetti kaupade ostmiseks, reisiteenuste broneerimiseks ja kindlustuspoliiside ostmiseks.

Voogedastusteenused

Voogedastusteenused on Eestis laialdaselt kasutusel, kus juhtivateks platvormideks on Netflix, YouTube ja Spotify. 2021. aasta andmetel kasutas 65% Eesti internetikasutajatest regulaarselt voogedastusteenuseid ja see trend jätkub ka 2024. aastal.

Voogedastusplatvormide eelistused Eestis:

• YouTube: 78,7% internetikasutajatest

• Netflix: 45% internetikasutajatest

• Spotify: 50% internetikasutajatest

Internetipangandus ja e-valitsuse teenused

Eesti edasijõudnud e-valitsuse infrastruktuur võimaldab sujuvat internetipangandust ja avalike teenuste kasutamist. 2021. aasta andmetel kasutas 98% Eesti internetikasutajatest internetipanga teenuseid ja 94% suhtlesid veebis valitsuse teenustega. Riigi e-Residentsuse ja e-Maksuameti programmid pakuvad turvalist ja tõhusat juurdepääsu mitmesugustele teenustele, lihtsustades nii kohalikke kui rahvusvahelisi tehinguid.

Digitaalõpe ja kaugtöö

COVID-19 pandeemia kiirendas digitaalse õppe ja kaugtöö kasutuselevõttu Eestis, muutes mõlema valdkonna igapäevaelu lahutamatuks osaks. 2021. aasta lõpuks oli 58% töötajatest töötanud vähemalt korra distantsilt ja 30% õpilastest osalesid veebipõhises õppes. Pandeemia ajal kasvas nõudlus paindlikkuse ja kaugjuurdepääsu järele, mistõttu muutusid sellised platvormid nagu Zoom, Microsoft Teams ja Google Classroom hariduse ja tööelu jaoks hädavajalikuks.

Kaugtöö pole enam pelgalt ajutine lahendus, vaid paljude ettevõtete jaoks muutunud püsivaks töökorralduse vormiks. Digitaalsed tööriistad ja platvormid võimaldavad töötajatel tõhusalt suhelda, jagada faile ja osaleda koosolekutel, hoolimata füüsilisest asukohast. Selline paindlikkus meelitab tööjõudu, kuna see võimaldab paremat töö- ja eraelu tasakaalu ning vähendab tööalast stressi.

Digitaalne õpe on samuti pidevas arengus, mitte ainult haridusasutustes, vaid ka täiskasvanute täiendõppe ja kutseõppe raames. E-õppe platvormide kasvav populaarsus on muutnud kättesaadavaks mitmesuguseid veebikursusi ja -materjale, pakkudes õpilastele ja töötajatele juurdepääsu uutele oskustele ja teadmistele sõltumata nende geograafilisest asukohast. Eesti on teinud suuri investeeringuid digitaalsete õppematerjalide ja e-õppe infrastruktuuri arendamisse, kindlustades, et haridus jääks kättesaadavaks ka kõige keerulisematel aegadel.

Suurenenud tähelepanu kaugtööle ja digitaalõppele on toonud kaasa ka väljakutseid, sealhulgas küberjulgeoleku ja andmekaitse küsimused. Ettevõtted ja haridusasutused peavad pöörama suuremat tähelepanu turvameetmete rakendamisele, et tagada kaugjuurdepääsu turvalisus ja isikuandmete kaitse. Kuid vaatamata neile probleemidele on selge, et Eesti on hästi valmis digiajastule vastama, ning jätkab innovatsiooni nii hariduse kui töökorralduse valdkonnas.

Andmekaitseprobleemid

Vaatamata Eesti tehnoloogilistele edusammudele jääb andmekaitse elanike seas oluliseks mureks. 2021. aasta Eurobaromeetri uuringu andmetel väljendas 72% eestlastest muret selle üle, kuidas nende andmeid internetis kasutatakse. Nende murede lahendamiseks on riik rakendanud rangeid GDPR meetmeid, mis tagavad, et ettevõtted käsitlevad andmeid vastutustundlikult ja läbipaistvalt.

Olulised andmekaitse meetmed:

• GDPR nõuetele vastavus: Ettevõtted peavad järgima rangeid andmekaitse eeskirju.

• Kahefaktoriline autentimine: Laialdaselt kasutusel suurema turvalisuse tagamiseks.

• Avalikud teadlikkuse kampaaniad: Kodanike harimiseks interneti turvalisuse ja privaatsuse parimate tavade kohta.

Kokkuvõte

Eesti internetiharjumused peegeldavad riigi positsiooni Euroopa digitaalses liidripositsioonis. Kuna 93,2% majapidamistest on internetiga ühendatud, on kõige tavalisemad internetitegevused sotsiaalmeedia kasutus, e-kaubandus, internetipangandus ja voogedastusteenused. 2024. aasta seisuga domineerivad sotsiaalmeediaplatvormid nagu Facebook, Instagram, YouTube ja TikTok, hoolimata kasutajate arvu vähenemisest. Online-ostlemine, mängimine ja voogedastus jätkavad tõusu, samal ajal kui digitaalsete kasiinode populaarsus kasvab.

Eesti pühendumus digitaalsele innovatsioonile, koos arenenud infrastruktuuriga, on teinud riigist eeskuju teistele, kes soovivad oma digitaalseid ökosüsteeme arendada. Kuid internetikasutuse kasvu jätkudes jäävad andmekaitse ja turvalisus kriitilisteks küsimusteks, tagades kõigile kasutajatele turvalise ja tõhusa veebikogemuse.

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult.