REISIKIRI | Jah, Napoli on räpane ja mürarikas, aga ikkagi tahaksin tagasi minna

Otsustasime suve natuke pikendada ning sõitsime abikaasa ja kahe ja poole aastase pojaga nädalaks Lõuna-Itaaliasse. Nädalase reisi jooksul viibisime kahes lennukis, viies rongis ja kahel parvlaeval.

Seiklused algasid juba Tallinna lennujaamas, kus meie lend lükkus lennuki vahetuse tõttu kaks tundi edasi. Uues lennukis oli vähem istekohti ja mõni tagumise rea inimene oleks maha jäänud, mistõttu otsiti vabatahtlikke, kes oleksid nõus Tallinna jääma – muidugi valuraha eest. Ootasime pikalt palavas lennukis, kuni lõpuks leiti mõni hea inimene. Esimesse reisipäeva mahtusidki seetõttu üksnes õhusõit ja Roomast rongiga Napolisse sõitmine.

Teisel päeval võtsime suuna Napoli lähedale Herculaneumi arheoloogiaparki. Mul olid täpsed juhised, kust väljuvad Napoli Centrale jaamas Circumvesuviana liini rongid ning et lõpp-punkt peaks kindlasti olema Sorrento, et mitte sattuda valesse linna. Rongijaamas oli aga vana hea itaallaslik kaos: seal polnud ühtegi piletiautomaati, kogu piletimüük toimus kolmest putkast, mille ees tungles 50-pealine kari inimesi ja mille aknale oli kleebitud silt „CASH ONLY!“.