Iseenesest pole niisugustes väljaannetes aga midagi originaalset, ainulaadset ega alternatiivset.

Venemaa kasutab aktiivselt meediaressursse, et mõjutada ühiskondlikku arvamust ennekõike nn postsovetlikes riikides, aga ka endistes Ida-Euroopa sotsialismimaades. Vene propaganda meetodid ja narratiivid on kõikjal ühesugused. Muutuvad vaid konkreetse maa spetsiifikat ning eripära arvestavad aktsendid.

Üks Vene propaganda suhtelise edu tingimusi on internetis ja sotsiaalvõrgustikes tagatud lai anonüümsus. Peale selle ei suudetud demokraatlikes riikides pikka aega õigesti hinnata Vene propaganda ohtlikkust ning sellesse peidetud ohtu nende maade sisemisele stabiilsusele.