Harno peadirektor: kui välisrahastus kaob, siis kas Eesti haridusel on plaan B?  

Harnole ei ole Euroopa Liidu rahastus lihtsalt „seinaraha“ – see on investeering, millel on selge ja pikaajaline mõju nii hariduse kui ka majanduse arengule.   

Hiljutine Eesti Päevalehe juhtkiri tõi esile olulise küsimuse: kuidas rahastatakse Eesti haridussüsteemi ja noortevaldkonda, kui riigieelarvest saadav toetus väheneb ja üha enam tuleb loota välisrahastusele. Praegu on harno eelarve viieaastases vaates selgelt näha, et hariduse ja noortevaldkonna rahastamine muutub üha rohkem välisrahastuspõhiseks ja riigieelarve osa väheneb.

Selguse huvides tuleb märkida, et välisrahastusel baseerub just mitu arendusülesannet ja riigi rahastusel püsiülesannet, mis praktikas on omavahel ka loogiliselt seotud. 2025. aastal väheneb harno riigieelarveline rahastus 1,8 miljoni euro võrra, kuid välisrahastus kasvab 8,4 miljoni võrra, jõudes kokku 93 miljoni euroni. See tähendab, et harno toimetab olukorras, kus üle 85% eelarvest kaetakse välisrahastusest, mis on riigiameti puhul pigem tavatu.