Kunstinäitused on üha populaarsemad: eelmisel aastal käidi kunsti vaatamas 2,5 miljonit korda

Eelmisel aastal kogusid Eesti kunstinäituseid rekordilised 2,5 miljonit külastust. Viimase aasta jooksul külastas pea veerand inimestest vähemalt korra kunstigaleriid, pea pooled inimestest käisid korra muuseumis, sealhulgas kunstimuuseumides. Nii selgub Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Statistikaameti andmetest.

Kunstiasutuste Liidu tegevjuhi Kadi-Ell Tähiste sõnul on need numbrid suuremad kui kunagi varem ja näitavad meie laiema publiku kasvavat huvi kujutava kunsti vastu. „Vastavalt uuringutele on märgatavalt laienenud ka külastajate sihtrühmad,“ ütles Tähiste.

Kunstiasutuste Liidul on tänaseks ulatuslik erinevatest allikatest pärit statistika. Niivõrd põhjalikku ülevaadet meie näituste külastajatest pole ilmselt kunagi varem olnud. Arvulisi näitajaid täiendab koostöös Antropoloogia Keskusega läbi viidud kvalitatiivne uuring, mille osana tehti hulgaliselt süvaintervjuusid. Nendest tuli välja, et kunstinäitustelt otsitakse nii intellektuaalset stimulatsiooni, elamusi kui ka meelelahutust. Samuti on oluline näitustel käimise sotsiaalne mõõde - see on tegevus, mida meeleldi võetakse ette pere ja sõpradega. Mõnevõrra üllatuslik oli taipamine, et kaasaegsest kunstist saadakse osa palju enam, kui inimesed ise endale teadvustavad — nõnda arvasid mõned küsitlusele vastajad, et nemad kaasaegse kunsti publik ei ole, kuid süvaintervjuust selgus, et tegelikkuses on tegemist regulaarsete kaasaegse kunsti näituste külastajatega. Ennekõike kiputi kaasaegset kunsti seostama väga kitsalt üksikute žanrite või teostega, kui tegelikkuses võtab kaasaegne kunst väga erinevaid vorme, ulatudes (dokumentaal)fotograafiast ruumiinstallatsioonide ja tarbekunstini.

Kadi-Ell Tähiste sõnul võib kasvanud külastajanumbrite taga näha kõrgel tasemel köitvat kunstiloomingut, aga ka püsivaid pingutusi näituste tutvustamisel. „Paraku on jätkuvalt suur probleem valdkonna töötingimused,“ ütleb Tähiste. „Kunstivaldkonna vabakutselised loovisikud — kunstnikud ja kuraatorid — ei ole täna õiglaselt ja töömahule vastavalt tasustatud. Levinud on tasude maksmine, mis on ühekordsed ja mille suurus piirdub sageli mõnesaja euroga. Tasud ei küündi sageli riikliku alampalgani, rääkimata kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalgast. Paljudel kunstiasutustel on muresid ka koosseisuliste töötajate tasustamisel.“

Detailsema ülevaate uuringutest leiab siit.