Tänapäeval on oluline olla efektiivne ning tihtipeale peame selleks oma isiklikumad tunded, mõtted ja vajadused kõrvale panema. Sellest saab harjumus, mida taastoodame, ning satume siis aina korduvasse iseendast eemaldumise tsüklisse. Intellekt on pigem üle tähtsustatud, selle tasakaalustamiseks vajaksime tugevamat kontakti oma intuitsiooni ja sisemaailmaga. Seda võimaldavad näiteks looduses viibimine, meditatsioon, liikumine ning samuti loomine ilma konkreetse pragmaatilise eesmärgi või kindlat sorti tulemuse ootuseta. Lapsest saadik on meid pigem õpetatud ka kunstis keskenduma lõpp-produktile, mitte loovprotsessile. Protsessikesksus aitaks aga vähendada perfektsionismi painet ning olla avatud uutele vaatenurkadele, mis end muul juhul ehk ei ilmutaks.