Urmas Sõõrumaa. Iga istuv president, kes kandideerib uuesti, kehastab paratamatult valikut „veel rohkem sedasama“. Tundub, et hetkel see aga kriitilist massi ei rahulda. Paljud ei taha enam „sedasama,“ vaid soovivad hoopis uut käiku. Samuti ei näi kuigi veenev, et pikalt ametis olnud president lubab jälle seda, mis oli jutuks ka eelmisel ja üle-eelmisel korral. Võtame näiteks sporditegemine koolides, mis on absoluutselt õige asi. Paraku ammu-ammu räägitud ja sama kaua tegemata.

Erich Teigamägi. Asepresident, kes kandideerib kõrvuti presidendiga, kandideerib tegelikult tema vastu. Kuigi viisakas, on see ikkagi umbusaldus, et mitte öelda soov revolutsiooni järele.