See kõik annab tunnistust sellest, et sport ja tervisedendus laiemalt ei ole riiklikuks prioriteediks. Aga just valitsustasandi suhtumisest saab kõik alguse ja alles siis, kui täitevvõimu tasandil võetakse vastu märgilised otsused, on põhjust oodata tugevat tuge erasektorilt. Sümpaatseid mõtteid sporti edendada on kõigil kolmel EOK juhikandidaadil, aga kui riik neid otsustega ei toeta, siis olemasoleva (vähese) raha ümberjaotamisega me olulisi muutusi ellu ei suuda viia. Olen enda mõtteid ka varem jaganud, aga tundub, et teema aktuaalsust kaotanud ei ole, pigem vastupidi.