ARVUSTUS | Me armastame sind, Jokker!

Järjelugu „Jokker: Folie à Deux“ pole nii nagu ka eelkäija ei koomiksimärul ega õigupoolest ka film peategelasest, vaid pigem valus peegeldus teda ümbritsevast ühiskonnast.

Koomiksifilme on valminud sel aastatuhandel niivõrd palju, et võib kergesti andeks anda, kui kõiksugu kangelased ja antikangelased, seeriad ja uusversioonid segi minema hakkavad. Kuigi koomiksihiid Marvel, kelle tallidesse kuuluvad Raudmees, Kapten Ameerika, Thor, Hulk, X-mehed ja tosinad teised, on olnud oma filmiseeriaga pikemas plaanis kahtlemata edukam, on päris tipp püsinud igivana rivaali, Supermani ja Batmani vardja DC päralt.

Seni ületamata standardi seadis 2000datel Cristopher Nolani Batmani-triloogia. Lähedale ulatunud ongi vaid 2019. aasta „Jokker“, mis nahkhiiremehe üleüldse kaadri taha jättis. Selle asemel oli sündmuste keskmes oma kuulsusekillust unistav, võimuka ema meelevallas elutsev ja aegamööda üha enam vaimselt koost lagunev püstijalakoomik Arthur Fleck. Kaheksakümnendate New Yorki meenutava Gothami armututes tingimustes jõudis end klouniks võõbanud mees mäletatavasti verepulmani, tema lugu aga Veneetsia filmifestivali peapreemia ja kahe Oscarini.