Nüüd kasutatakse neid inimesi „ukseavajatena“ – näiteks võib tuntud ajakirjanik Balkani riikidest tutvustada fiktiivset, Kasahstanist pärit venemeelset ärimeest oma Austria kolleegist sõbrale, kes võiks aidata tal viisat saada.

Taoliste inimeste varasem haridus aitab sellisele lähenemisviisile kaasa – pärast aastaid tegevusetust võidakse endistelt üliõpilastelt küsida näiliselt kahjutute teenuste osutamist, nagu endast pildi tegemine ülikooli aastaraamatusse. Piltide kastumine võib toimuda isegi nii, et nad ise polegi teadlikud oma rollist laiemates luuretegevustes.

Sama kehtib ka näiteks Venemaa diasporaas dissidentide hulgas, kes paluvad mobilisatsiooni eest Ukraina sõtta Euroopa Liidus varjupaika. Nad ei soovi mobiliseerituks osutuda, kuid on siiski valmis aitama luureagentuuridel oma eesmärke saavutada.