Leon Glikman: meie eraelu on kui järelvaadatav tõsielusari. Inimesi ei tohi kohelda nagu võimalikke kurjategijaid või riigireetureid!

Kuna Eestis on vähe inimesi, kellel pole telefoni või arvutit, on meie kõigi eraelu ja käitumisharjumused justkui järelvaadatav tõsielusari: näiteks saab tuletada, kes millises poes või restoranis käis, millal külastati sõpru, pruuti, arsti, jõusaali.

Euroopa Inimõiguste Kohus on nentinud, et mida enam areneb infotehnoloogia, seda rohkem vajab inimene kaitset sellega seotud privaatsusriivete vastu.

Eesti on IT-lahenduste osas teednäitav riik, mida kahjuks ei saa öelda eraelu kaitse osas. Euroopa Kohus loeb räigeks privaatsusõiguse rikkumiseks kõigi isikute sideandmete totaalset talletamist. Riigikohus otsustas veel 2021. aastal, et Eestis kehtiv sideandmete laussäilitamise ja kasutamise kord on vastuolus põhiseaduse- ja Euroopa Liidu õigusega. Nad leidsid, et õigusvastaselt säilitatud andmete kasutamisega põhjustatud eraelu puutumatuse rikkumist tuleb pidada tahtlikuks ja oluliseks – olenemata sellest, kas loa andmete saamiseks väljastas prokuratuur või kohus. Lisaks on andmete kasutamine välistatud seni, kuni nende säilitamist ja kasutamist puudutavad Eesti seadused on viidud kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.

Eelneva kiuste kohustab elektroonilise side seadus kõiki Eesti sideettevõtjaid säilitama andmeid kõigi oma klientide ja kasutajate telefoni- või internetikasutuse kohta terve aasta ulatuses. Seda nõutakse selleks, et riik saaks orwelliliku „suure venna“ põhimõttel inspekteerida talle kahtlasena näivat rahvast: milline on suhtlusringkond, kes on kus ja millal kellele helistanud, kaua kestis kõne ja kus inimene sel ajal viibis.