Kui Valgevene peaks alustama rünnakut Ukraina territooriumil, selguks koos veelgi suurema rahvusvahelise isolatsiooniga, et Valgevene üksustest ei oleks Ukrainale vastast.
Palju kõneainet nii Ukraina kui ka Venemaa sotsiaalmeedias on pakkunud informatsioon Põhja-Korea sõjaväelaste võimaliku osalemise kohta Ukraina vastu peetavas sõjas. Ukraina jaoks on see suurepärane võimalus laiemat infooperatsiooni läbi viia, sest on äärmiselt keeruline kontrollida edastatud info paikapidavust, aga saab näidata, et Venemaa armee on nii nõrk, et nad pole võimelised oma jõududega Ukrainast jagu saama, mistõttu tuleb paariariigist abiväge kutsuda.
Ukraina meedias Ukrainaska Pravdas avaldati materjal, mille nad olevat saanud Ukraina luure kaudu. Selle kohaselt olevat Venemaa 11. brigaadi koosseisus moodustatud põhjakorealastest pataljon, mis jälgede segamiseks olevat nimetatud Burjaatia pataljoniks. Väljaõppe käigus olevat Kurski oblastis põgenenud 18 põhjakorealast, keda nüüd mööda metsi taga otsitakse. Tuleb tunnistada, et minu jaoks kõlab see kõik väga kummaliselt, aga samas selle info paikapidamist ka välistada ei saa.
Pigem võib küsida, miks peaksid Putin ja Põhja-Korea diktaator üldse sellele teele minema, sest mõlema jaoks on see tee seotud suurte riskidega. Putini jaoks on peamine risk näida nõrgana - nii siseriiklikult kui ka välismaailma silmis. Riik, kes nimetab agressiooni sõjaliseks erioperatsiooniks ning kus meedia on kogu sõja jooksul rääkinud, et Ukraina armee on nõrk ja ukrainlastel puuduvat motivatsioon sõdimiseks, on sunnitud appi kutsuma sõjaväelasi riigist, kellesse ka Venemaal veel mitte eriti ammu suhtuti samuti kui paariasse. See oleks alandav ja seda on selgelt väljendatud ka z-kanalites, kuigi seal leidub ka neid, kelle arvates oleks see alandav jah, aga ikka parem, kui mitte midagi.