Meedia jääb alati kaugeks, inimesed, kellest seal on juttu, on isikupäratud. „Sõumehe“ autor Simon Shuster on andnud Volodõmõr Zelenskõile individuaalsuse, toonud sellega Ukraina presidendi meile lähedale, kirjutanud nõnda, et me võiksime Ukrainat raamatut lugedes oma silmaga näha ja oma käega puudutada. Ja see ei ole tõlkes kaduma läinud. Ma ei ole ingliskeelset originaali lugenud, mistõttu võrrelda ei ole mul võimalik, ent raamatu eesti keelt ma kiidan: laused jooksevad hästi, keel on väljendusrikas ja ilmekas. Kohati läheb autor üle reportaažile ja ka see on kenasti eesti keelde pandud.