Tanel Tein riigieelarvest: riik saab edu jaoks olla mõistlik partner, mitte majandustegevust pärssiv partner

Koalitsioonilepingu koostamise aega tuleks pikendada. Kiirus ja surve, millega peavad erakonnad kokku leppima, võivad viia pinnapealsete ja valede lahendusteni.

Riigikogu menetleb Eesti järgmise aasta riigieelarvet. Kuna eealrve tervikuna on väga mahukas, siis keskendun näitlikuse printsiibil järgnevas loos aktsiisidele. Eelkõige alkoholiaktsiisile - millised lubadused ja eelarveootused läksid kirja koalitsioonilepingusse ning milline on reaalsus täna neid otsuseid tehes ja reaalseid tulemusi oodates.

Koalitsioonilepingu kohaselt oli ootus, et järgneva viie aasta jooksul teenib riik lisaks olemasolevale alkoholiaktsiisi maksule juurde 20 miljonit eurot. Esmapilgul tundub see suur summa, kuid jagatuna viie aastaga teeb see 4 miljonit eurot aastas rohkem maksutulu. Ka see ootus 4 miljonit aastas on õilis eesmärk, sest pahede pealt peabki maksu küsima. Suvel, kui koalitsioonilepingut tehti ja rahandusministeeriumi prognoos aluseks võeti, tundus selline lähenemine õiglane ja vajalik.

Kuid tänane olukord on järgmine: riik ootab 2024. aasta sektori aktsiisilaekumiselt 10 miljonit eurot, samas kui ettevõtjad prognoosivad hoopis 10 kuni kuni 15 miljonit eurot. Käesoleva aasta kaheksa kuu alkoholiaktsiisi laekumised on juba langenud 20 miljoni euro võrra. Aastalõpu varundamine lattu võib küll olukorda natuke päästa, kuid tekib küsimus: keda uskuda? Millised prognoosid on varasemalt olnud täpsemad, kas riigi või sektori?