EKSPERIMENT | Minu nutivaba elu. Kas SMS ja ussimäng aitavad vabaneda pidevast telefoninäppimisest?
Mis tunne on nutisõltlasel, kes võttis kätte ja kasutas kaks nädalat ainult nuppudega telefoni? Kas 13 päeva lõputust kerimisest hoidumist aitavad pea selgena hoida või kihutab see ruttu taas n-ö süstla otsa? LP ajakirjanik Heidi Toome proovis järele.
Reedel, paastueelsel õhtul kerin mõnuga telefonis, ka siis, kui laps üritab enne magama jäämist ERR-i äpist „Lottet“ kuulata. Võtan nutifonist viimast ka hommikul, kuni elukaaslane nuputelefoni seadistab.
Nokia 105 mobiil on ääretult kerge, kaaludes kõigest 93 grammi – vähem kui korralik šokolaaditahvel –, ja lihtsasti kasutatav. Ja ussimäng on täiesti olemas! Samuti kell, SMS-i saatmise ja helistamise võimalus, minu palvel ka FM-raadio. (Tõsi, sobilikke kõrvaklappe ei suutnudki ma kahe nädala jooksul kapist välja koukida.)
Kohe, mil Kusti ja elukaaslane hakkavad omi asju ajama, haarab käsi automaatselt telefoni järele. Kell on 12.37. Panen telefoni lauale tagasi. Kraamin korra. Et siis kell 12.39 uuesti telefonisse vaadata, see liigutus on nii käe sees. Loobun.
