Sotsialistide võimu tegelikkus on mõnevõrra kurvem. Linnavalitsus ei saa hakkama isegi oma põhirolliga, kuigi selleks pole puudust ei rahast ega inimestest. Isegi lubade andmisega ei saada hakkama.

Kärt Anvelt kirjeldab Tallinna kinnisvaraarenduse valusid ja tausta tänuväärse põhjalikkusega. Tänada tuleb ka ettevõtjat, kes julges probleemist näo ja nimega rääkida: niigi juba kaheksa aastat kestnud menetlus sai uue linnavalitsuse lipu all keskerakondliku järje, kus abilinnapeaga suhtlemine osutus leebelt öeldes keeruliseks. Planeering ei idane ega mädane, tulevik on hämar, ilmselt kulub veel neli-viis aastat.

Kui pension on väike ja elu hirmus kallis, siis vaadake otsa neile, kes oma korrumpeerituse, lolluse ja/või arguse tõttu ei lase ettevõtlusel areneda ega ka inimestele uusi kortereid ehitada.

Noored unistavad oma kodust. Loodan, et nad lootust ei kaota. Hinnad on kallid, sest ehitada meie kodulinnas ei lasta. Üks abilinnapea seletab, et lapsed pidavat hakkama sündima avalikku ruumi. Kuidas oleks lastetubadega? Lihtsalt lubage ehitada!