Alar Raassild: valikuline ja osaliselt tasuline kõrgharidus võib Eestile hästi sobida

Kui üliõpilased peaksid maksma suurt õppemaksu, jääksid vähemkindlustatud noored kõrgharidusest ilma, isegi kui nad on akadeemiliselt võimekad.

Eesti on väike riik, mis on ajalooliselt väärtustanud haridust kui ühiskonna arengumootorit. Tasuta kõrgharidus on paljudele eestlastele olnud unistus, mis peegeldab võrdsete võimaluste ja sotsiaalse õigluse ideid. See on võimaldanud paljudel noortel, sõltumata nende majanduslikust taustast, omandada hariduse, mis on vajalik Eesti kui teadmuspõhise ühiskonna ülesehitamiseks.

Viimase aja noorte protestid on olnud ajendiks tõsisele arutelule, kus tudengite silmis pole tasuta kõrgharidus lihtsalt võimalus; see on lootus paremale tulevikule, sõltumata nende perekonna majanduslikust olukorrast. Seetõttu tuleb veelgi enam laialdaselt arutleda teemal, mis käsitleb erinevaid kompromisse ja valikuvõimalusi, mida oleme sunnitud kaaluma. Tasuta kõrghariduse säilitamine ei pruugi praegustes majanduslikes tingimustes olla jätkusuutlik ilma teatud järeleandmisteta.