Üllar Lanno: väärikaks suremiseks tuleb muuta ravikindlustust

Kipume väärika suremise teemat häbenema, justkui elu kestaks igavesti, ehkki Eesti vananeb Euroopaga samas tempos ja minu praegune kodulinn Narva vananeb eriti kiiresti.

Saabunud kriisis tegelevad kõik raviasutused kokkuhoiu ja kärpimisega ning isegi väga pakilisteks teenusteks pole Tervisekassalt ega kohalikelt haigla omanikelt lisaraha loota. Kärbetega saavad kõige valusamalt pihta surma ootavad inimesed, sest neil pole enamasti võimalik oma olukorra parandamiseks kuigi palju ise ette võtta. Haiglad on sundseisus.

Kahjuks pole tervet elukaart katvaid meditsiiniteenuseid võimalik osutada ilma rahata. Surmale vastu astuva inimese nõrkus riigi ja poliitika ees tuleb asjaolust, et ta ei lähe järgmistel valimistel hääletama. Surijale pole mõtet tuua pastakat, šokolaadi ja valimisprogrammi. Ilmselt seetõttu jääb suremise väärikaks muutmisele suunatud hospiitsteenuse riiklik rahastamine vajadustele kordades alla ning seda tuleb kärpida juba 2025. aasta eelarvega. Tervisekassa lubab lisaraha alles peale 2028. aastat.