KOLUMN | Edward Lucas: Venemaa edukas rünnak NATO riigi vastu võib NATO ühtsusele anda otsustava lõpliku hoobi

Ameerika rahuaja järelehüüe surivoodist. Rahuaja hääbumise põhjuseks on tõenäoliselt hooletus, mitte vägivald ega haigus.

Sõltumata, kes võidab USA presidendivalimised 5. novembril, on Pax Americana (termin, mida kasutatakse läänepoolkeral ja hiljem maailmas esinenud suhtelise rahu kirjeldamiseks - toim) järelehüüded juba koostamisel. Need saavad olema põhjalikud.

Atlandi-ülene liit oli üks eristavamaid ja näiliselt püsivaid tunnusjooni sõjajärgses Euroopas. See tõi aastakümneteks julgeoleku ja vabaduse kümnetele miljonitele inimestele, esmalt takistades kommunismi levikut, seejärel võites Külma sõja ning kasvatades NATO liikmeskonda 1989. aasta 16 liikmelt praeguseni 32 liikmeni.

On tõsi, et Ameerika poolt juhitud julgeolekukord ei olnud kunagi päriselt stabiilne ja eksisteeris pidevas riskis. Euroopa pool oli samas tihti tujukas ja ebausaldusväärne. Krooniline alarahastamine kaitsesektoris pani Ameerika kannatuse aastakümnete vältel proovile, samamoodi ka isepäine otsuste tegemine, eriti Prantsusmaal.

Tänamatud või paranoilised „rahuliikumise“ aktivistid kujutasid USA tuumavägesid Euroopas pigem ohuna kui kaitsjana. Paljud eurooplased tundsid sügavat pahameelt Ameerika läbikukkunud sõdade üle Indo-Hiinas 1960.–1970. aastatel, „ülemaailmse sõja üle terrorismi vastu“ alates 2001. aastast ning tõrjusid ka eesootavat rasket vastasseisu Hiinaga.

Kui liit oli probleemne, siis samamoodi oli häiritud ka rahu, mille see tõi. Liit ei suutnud peatada Kremli mõrvarlikke Külma sõja aegseid rünnakuid Euroopa okupeeritud riikides ega takistanud esialgu ka Slobodan Miloševići vägivallatsemist endise Jugoslaavia aladel.