KULTUURIBIIT | Näitleja Markus Truubi playlist
Tänase kultuuribiidi muusika valis näitleja Markus Truup, kes mängib eelmisel nädalal Tartu Uues Teatris esietendunud lavastuses „Abrakadabra“.
Johan Elmi lavastuse „Abrakadabra“ alusmaterjaliks on John Koenig’i teos „Dictionary of Obscure Sorrows“ („Ähmaste kahetsuste sõnastik“), mis on poeetiline kogumik sõnu ja nende definitsioone, mis püüavad tabada tundeid, mida me kõik oleme tundnud, kuid pole senimaani osanud sõnadesse panna. „Need tunded, mis selles sõnastikus lahti kirjutatud on, on ühtepidi ülimalt spetsiifilised, aga samas üldinimlikud. Sõnade definitsioonid on rabavad, poeetilised, kõik nagu omaette väikesed maailmad. Hästi inspireeriv ja minu jaoks elujaatav kogumik, mis sest, et enamus sõnu on kurva alatooniga“, lisab lavastaja.
Tartu Uue Teatri 17. hooaja avalavastuses mängivad Elise Metsanurk, Grete Jürgenson ja Juhan Soon ja külalisena teeb kaasa Markus Truup. „Abrakadabrat“ mängitakse Tartus, Tallinnas ja Rakveres.
Markus Truup ütleb oma muusikavaliku kohta nii (kuulata saab ka siit):
„Palun väga, siin on kogumik maailma parimatest lugudest. Nädalake esikani minna – Abrakadabra. Esimene pool playlistist tekkis prooviprotsessi jooksul, kõlksudes kokku John Koenigi teosega „Dictionary of Obscure Sorrows“. Iga lugu on pealkirjaks mõnele eluetapile või tulevastele sissevaatamistele. Üles kasvasin instrumentaalmuusikaga, eeskätt elektroonilise muusika armus, millest on väljakujunenud 10-aastane traditsioon korraldada festivali KÕU. Igapäevaselt kuulan muusikat jazzist breakcore’ni välja. See viimane on muidugi uus salaarmastus. Heavy metal, pop ja psytrance on mängukavast maas. Ehk nende aeg veel tuleb. Kahtlen sügavalt. Tänud kõigile muusikutele!“
Trickster lives matters
Kas olla aus? Mida seni oma kolmekümne aasta jooksul olen kole harva teinud.
(Allolevalt YouTube’i lingilt saab järjest kuulata kogu muusikavalikut.)
Läheme lahku?
Ma ei tea sinu nime ja mind ei huvita! Võta minu käest ja perutame läbi linna. Maha jääb meist ainult tuhk ja tolm.
Heinapallil, lagedal aasal, päiksetõusus ja loojangus. Tiksu veel üks sekund: „Ma nii väga armastan sind.“
Unistamine, Sahara kõrbetolm...
Olen õnnelik ja seekord ma ei kavatsegi seda meelde jätta.
Näotud olevused, kes ainult aimamisi sosistavad sulle midagi olulist ja kangutavad sinust tükikesi päevavalgele.
Hüppame pommi ja teeme veel sulpsu, et sa teaksid, et kõik on OK.
Täna olen väsinud ja kardan, et ei suuda anda endast parimat, aga siis...Oliver Huntemann, „Momentum“ (Andre Winter Remix)
