Ulla Preeden: Talendikriis on lahendatav – õpime Soomelt ja Lätilt

Eesti strateegiaks ei saa olla lootus, et majandus iseenesest kasvama hakkab ja vajalikud töökäed lihtsalt kusagilt välja ilmuvad. Kasvuks vajaliku talendipoliitika kujundamisel on heaks eeskujuks naaberriigid Soome ja Läti.

Käesolev aasta võib kujuneda nukraks künniseks, kus Eestis sünnib alla 10 000 lapse. Veel 2019. aastal oli sündide arvuks 14 000. Selline trend sunnib tõsiselt kaaluma Eesti arenguvõimalusi ja väljavaateid ning seda mitte ühe-kahe aasta plaanis, vaid peame küsima, kuidas tagada riigi ja majanduse elujõulisus ka kümne või kahekümne aasta pärast.

Rahvastiku kahanemise kõrval on teiseks põletavaks probleemiks majanduslangus ning oskustööjõu selge ja kasvav puudujääk. OSKA raporti kohaselt on Eesti järgmise kümne aasta prognoositud tööjõuvajadus suurem kui tööturule sisenev põlvkond ära katta suudab. Kõige suurem puudus on kõrgharidusega tippspetsialistidest – eeldatav uue tööjõu vajadus on ligi 50 protsenti suurem kui vastav pakkumus kõrgharidusõppes.