Eesti riigiäpp tuleb kolmekeelne – miks ja kui kaua veel?

Eelmisel nädalal andis RIA teada, et kauaoodatud eesti.ee mobiilirakendus tuleb kolmekeelne – seda saab kasutada nii eesti, inglise kui ka vene keeles. Iseenesest ei ole selles midagi üllatavat, kuna Eesti riik on üle 30 aasta täielikus üksmeeles viimset kui infokildu ja teenust vene keeles pakkunud. Järjest raskem on aga aru saada, miks seda tehakse.

RIA põhjendab, et riigiäpp peab olema kolmekeelne, sest Eestis elab suur hulk vene keelt kõnelevaid inimesi, palju Ukraina sõjapõgenikke ja ainult nii on võimalik tagada tõhus suhtlus riigi ja elanike vahel. Kui aga vaadata, mis meie lähiriikides toimub, siis need argumendid ei ole veenvad.

Lätis on venekeelse elanikkonna osakaal märgatavalt suurem kui Eestis, Leedus on momendil umbes 80 000 Ukraina sõjapõgenikku, aga vene keelt ei leia nende riikide valitsuste, ministeeriumide ega ametite veebilehtedelt. Valida saab riigikeele ja inglise keele vahel. Tekib küsimus, kuidas seal saadakse hakkama ja meil mitte.