Kalev Stoicescu: Venemaa heidutamine ehk kuidas vältida NATO ja Venemaa vahelist sõjalist konflikti

NATO ründamine ei ole kaugeltki sama, mis on agressioon Ukraina vastu. Tähtis on , et retsidivist-agressoril ei tekiks kunagi petlik kindlus, et tema jaoks on tekkinud soodne tähtede seis ja võib rünnakule asuda.

Eesti kulutab sõjalisele kaitsele tänavu ning järgnevatel aastatel umbes 3,4-3,5 protsenti SKP-st, mis on kõige kõrgem näitaja NATO-s, peale Poola. Me investeerime veel sadu miljoneid eurosid lähitulevikus laia riigikaitse tsiviilpoole tugevdamiseks, mis on samuti hädavajalik, arvestades Ukraina kogemusi.

Me ei kaitse ainult maad, vaid eelkõige inimesi, oma rahvast. Lisaks, me investeerime kaitsetööstusse, et see kasvaks kiiresti, kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt, ning muutuks Eesti kaitsevõime osaks. See on tõsine jõupingutus, et olla valmis halvimaks. Õigemini selleks, et halvimat ära hoida.