Siiski on hulganisti põhjuseid, mis ennustavad võitu demokraatidele. Toon välja 10 lootustandvat märki, mis ennustavad valimisvõitu Kamala Harrisele.

1. Demokraatliku erakonna sisene ühtsus

Enne Joe Bideni presidendikampaaniast taandumist ei peetud Kamala Harrist kõige tugevamaks võimalikuks presidendikandidaadiks. Erakonna sees puudus ka üksmeel, kes võiks Bidenit asendada.

Pretsedentitus olukorras suutis Kamala Harrise kampaania väga kiiresti ühendada enda selja taha suurema osa Joe Bideni „valijameestest“, pälvida nominatsioonid demokraatliku erakonna suurkujudelt, nagu Bill ja Hillary Clinton, Nancy Pelosi ja Barack Obama ning ka alternatiivseteks favoriitideks peetud Gavin Newsomilt, Gretchen Whitmerilt, Pete Buttigiegilt ja Josh Shapirolt.

Kuna Biden nomineeris enda asemele Harrise, võeti üle juba mitu aastat töötanud Bideni presidendikampaania masinavärk, kuhu Harris lisas enda valitud ning ka president Obamale lähedasi inimesi.

Paljud poliitikavaatlejad võrdlevad praeguseid valimisi 2016. aastaga. Praegust olukorda eristab 2016. aastast esmalt just demokraatliku erakonna sisene ühtsus. Clinton kaotas parteisisesed valimised Barack Obama vastu 2008. aastal ning pälvis parteisisese nominatsiooni pärast rasket võitlust Bernie Sandersi vastu, mistõttu ei suutnud ta demokraatlikku erakonda nii ühtsena enda taha koondada.

Hiljutine Axiose uuring [1] näitas, et demokraatliku erakonna valijate seas on entusiasm Harrise kandidatuuri suhtes 77%-ga rekordtasemel, mis on kõrgem isegi Barack Obama toetusest 2008. aastal, mis tõi demokraatidele suurvõidu. Clintoni suhtes leidus 2016. aastal entusiasmi vaid 50%-l demokraatidest. Vabariiklaste seas on entusiasm Trumpi suunal sama uuringu hinnangul 67%.