Anneli Ott: probleem nimega „maapiirkond“. Linnaelanikud ei mõista, milline rõõm on kasvõi paar korda nädalas suhelda

Jutt sellest, kuidas pakutakse alternatiive ja teenus muutub kvaliteetsemaks, on vana kulunud plaat.

Pidev jutt sellest, kuidas teenuste kvaliteedi tõstmiseks tuleb tõhustada ja optimeerida, on sisuliselt soov kasvavalt rikastuda ja mitte pakkuda teenust seal, kus sellele tuleb peale maksta. Loogiline ja arusaadav, kui tegu on eraettevõttega, kuid riigifirmade puhul siiski mitte.

Äsja selgus, et taaskord on 100% Eesti riigile (loe: rahvale) kuuluv äriühing AS Eesti Post, kus omaniku esindajaks on regionaal- ja põllumajandusminister, probleemi ees, kirjade saatmine on kahjumlik ja pole midagi teha, tuleb hinda tõsta ja teenuse kättesaadavust vähendada ning muuta ebamugavamaks.