JUHTKIRI | Maksude varjatud laiaks löömine võtab tahtmise neid maksta

Täna võttis riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon ette küsimuse, kas Baltimaid Varssaviga ühendama hakkava Rail Baltica rahastamine on piisavalt läbipaistev. Seda küsimust tuleks laiendada üldisele maksumaksja raha kasutamisele.

Konkreetselt Rail Baltica saab järgmisel aastal riigilt toetust umbes 200 miljonit eurot. Peaaegu kõik sellest on CO₂-kvoodi müügist saadud tulu. Kui mõelda raudteele kui keskkonnaprojektile, võib öelda, et kõik on hästi. Kahtlemata tooks tõhusalt toimiv raudteeühendus, mis suudaks ka päriselt võtta enda kanda Balti riike läbiva kaubaveo põhiraskuse, vähendada siinset keskkonnajälge märkimisväärselt.

Ometi on ka kriitikutel õigus, et ega päriselt usutavat äriplaani, kuidas peaks raudtee end ikkagi tulevikus ära tasuma, pole. Kas see ikka valmib 2030. aastaks, nagu kolme Balti riigi välisministrid ühiselt lubavad? Ja mis seal siis sõitma hakkab? Küll on teada, et raudtee eeldatav maksumus on suurenenud kolme riigi peale kokku 2017. aastal eeldatud 5,7 miljardist eurost nüüdseks 25 miljardi euroni. Ükski inflatsiooninäitaja ei seleta sellist müstilist kallinemist.