ARVUSTUS | Zuga tantsijate ilma tegev lavastus

Zuga Ühendatud Tantsijate lavastuses „Ilma“ kestab elav dialoog publikuga etenduse algusest lõpuni.

Zuga Ühendatud Tantsijad arutlevad uuslavastuses „Ilma“, milleta inimesed kindlasti ei saa ja milleta saada võiksid ning milline on (maa)ilm ja homne ilm – kas see vaimustab või hirmutab? Näidatakse tantsuga ja küsitakse sõnadega – kord on publik vaataja, siis osaleja, „hops“ jälle istuv vaataja, järsku taas liikuv osaleja. Elav dialoog publikuga kestab etenduse algusest lõpuni – võiks öelda, et see on ilma tegev.

Enne lavastuse algust palub Sõltumatu Tantsu Lava fuajees „üks naine“ – lapse sõnul, tegelikult tantsumaja laste- ja noorteprogrammi juht Ingrid Kääramees – saabunud publikul mõelda ühele ja teisele. Kuidas etendusele tuldi, kas kuuldi linnulaulu, milline oli ilm? Läbisegi kõlavad vastused „Bussiga!“, „Jaa!“, „Tuuline“. Järgnevad retoorilised küsimused, nagu „Kas oleks võimalik sellele mõelda omakeskis ja hääleta?“, „Kas saali pimenedes võiks mängida vaikusemängu?“ Sagin ja vadin annavad ainumõeldava vastuse – „Ei!“, mis etendusel ka kinnitust saab. Kaval mõte tähelepanu koondamiseks siiski.