Seda nimetataksegi tõejärgseks ajastuks. Mõni eelistab mõistet „argumendijärgne“, sest tõe jäik defineerimine on omaette libe tee. Heaks näiteks argumendijärgsusest võib nimetada USA ja Euroopa paremäärmuslaste ja vasakäärmuslaste hulgas levinud argumentatsiooni, et kui Ukrainale relvi mitte anda, siis saabub rahu.

Rahu on universaalselt mõistetav kui soovitud tulemus vastukaaluks sõjale. Kuid sellises olukorras on selle sõna taha peidetud õõvastavad varjatud tagajärjed, mida argumendi kasutaja teadlikult või mitteteadlikult näidata ei soovi. Kirjeldatud argumentatsioon ignoreerib Venemaa olemasolu ja rolli pealetungis täielikult, jättes mulje, justkui süüdi on relvad, mis konflikti „toidavad“. Sisuliselt pole tegu valeväitega, sest pärast relvituks jäetud armee tapmist ning Ukraina rahva anastamist ja vägistamist võib tõepoolest saabuda vaikushetk, mida defineerida „rahuna“. Minu hinnangul on rahu sellisena defineerimine perversne.