Näitus laiendab nõukogude perioodi kunsti püsinäituse „Konfliktid ja kohandumised“ teemade- ja autoriteringi vähetuntud kunstniku Hilda Kamdroni (1900‒1972) loominguga, millest suur osa on paraku hävinud. Emotsionaalsed joonistused toovad esile nii sõja hävituslikkuse kui ka moodsa elu pealetungi ees seisva inimese sügava kurbuse ja nõutuse.

Hilda Kamdron sündis Pärnumaal Läti piiri ääres. Hõre haridustee sai põhjalikuma jätku alles 1922. aastal, mil tal õnnestus astuda Pallase kunstikooli. Ta esines mitmetel õpilastööde näitustel, kuid tema meisterlikult täpsed akvarellid, millel oli kujutatud dokumente, fotosid ja mängukaarte, ei leidnud laiemat mõistmist. Pärast 1930. aastat Kamdron enam näitustel üles ei astunud, vaid keskendus entsüklopeediliste jooniste tegemisele Tartu ülikooli meditsiiniteaduskonna, aga ka Eesti Rahva Muuseumi, kirjastuste ja ajakirjade jaoks, kujutades näiteks rahvarõivaid, rakke, katkiseid lõualuid ja suitsusaunu.

Teise maailmasõja järel ei leidnud Kamdroni looming tunnustamist, lisaks kiusati teda poliitiliselt taga. Ta esines veel vaid mõnel amatööride kunstinäitusel, kus näitas puutükkidest kokku pandud kollaaže. Eraklikuna vaesuses elanud Hilda Kamdron hävitas suure osa oma loomingust tulekahjus. Ta ise suri peaaegu unustatuna.

Tartu Linnamuuseumi kollektsiooni kuulub paarsada Kamdroni joonistust, mis kujutavad Tartu hävitamist Teises maailmasõjas ja modernistliku Annelinna elamurajooni rajamisel teele jäänud aguli kokkulükkamist. Neid kaht suurt traumat dokumenteerib Kamdron süstemaatiliselt oma joonistustes, kus segunevad kurbus, viha ja pettumine.

Koostaja Eero Epner, näituse kujundus: Siim Hiis, graafiline disain Kätlin Tischler, koordinaator Johanna Jolen Kuzmenko

Näitus on avatud kuni 02.03.2025.