Vandeadvokaat: kas tahtevastane suguakt on vägistamine või „okei suhtlusviis“?

Eestis käib käesoleval ajal aktiivne arutelu seksuaalkuritegude ja nõusolekuseaduse üle ning kas selleks, et lugeda suguakti tahtevastaseks tuleks rakendada „jah tähendab jah“ põhimõtet või tuleks eeldada, et ohver ütleb „ei“, karjub appi, rabeleb või tegeleb aktiivselt enesekaitsega.

Kuigi ka mehed ja poisid langevad seksuaalkuritegevuse ohvriks, tuleb seksuaalkuritegude õiguslikul reguleerimisel siiski eraldi välja tuua just naiste õigused. Justiitsministeeriumi andmetel oli 90% 2023. aastal Eestis toime pandud vägistamiste puhul kannatanuks naine. Eurostati andmetel on 99% seksuaalsete kuritegude toimepanijatest aga mehed.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Agentuur tegi 28 Euroopa Liidu liikmesriigis uurimuse, mille kohaselt on iga kolmas naine vähemalt kord elus kannatanud füüsilise ja/või seksuaalse vägivalla all ning iga teine naine on sattunud seksuaalse ahistamise ohvriks, sealjuures iga viies naine viimase aasta jooksul enne uuringus osalemist.