Rõõm on näha, et juubilar on hea tervise juures. Ja - mis peaasi - endiselt väga vajalik. Miks?

30 aastaga on Eesti tundmatuseni muutunud. Meil olid tühjad ja augulised tänavad, väsinud ja värvimata majad, ajale jalgu jäänud taristu ning viletsad ja tossavad Vene autod ja Ungari bussid, korda tegemata linnad ja külad. 

Kui lihtne on seda kõike unustada!

Käies suvel mööda Eestit näen täiesti teist pilti. Me näeme ilusaid, armastusega korda tehtud linnu ja külasid. Me näeme aedu ja kodusid, kuhu Eesti inimesed on pannud oma hoole. Kasutame korda tehtud teid, tänavaid, laternaid, terviseradasid, sildu. Me näeme kaasaegseid autosid, busse, ronge. Me joome puhast kraanivett. Imetleme säravaid ärikvartaleid ja uusi tootmishooneid.

30 aastaga on Eesti majandus ja riigieelarve kasvanud pea 30 korda! Kes uskunuks seda Balti ketis seistes?

Ent ärme räägi rahast. Vaid sellest, mille üle päriselt uhke olla.

Suurem väärtus on, et me pole teistele Lääne demokraatiatele üksnes järele jõudnud, vaid oleme saanud neile eeskujuks.

Me oleme kümne kõige tugevama õigusriigiga maa hulgas. Kogu maailmas. Kas ükski meie saatusekaaslane on meist eespool? Ei!