POLIITKOLUMNIST | Margit Sutrop: agressorriikide kodanike valimisõiguse kaotamine toetab, mitte ei pidurda lõimumist

Pole tõsi, et riigikogu hakkab põhiseadust muutma emotsioonide ajel või kaalumata riske.

Agressorriikide Venemaa ja Valgevene kodanike hääleõiguse kaotamist kohaliku omavalitsuse valimistel tõukab tagant muutunud julgeolekuolukord, ent ka soov mõjutada siin elavate välismaalaste lojaalsusvalikut. Loodame, et sarnaselt otsusega minna üle eestikeelsele haridusele tõstab valimisõiguse piiramine Eesti riigi autoriteeti ja kasvatab siin elavate välismaalaste huvi õppida ära riigikeel ja saada Eesti kodakondsus.

Praegu on tekkinud lootus, et parlamendis leitakse üksmeel ja põhiseadust muudetakse nii, et juba järgmistel kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel agressorriikide Venemaa ja Valgevene kodanikud enam hääletada ei saa. Agressorriikidelt hääleõiguse äravõtmist on läbi erinevate eelõude esitamise pooldanud 85 saadikut. Vastu on vaid Keskerakond. Vaidlus käib veel selle üle, milline peaks olema põhiseaduses valimisõigust määratleva paragrahvi 156 lõike 2 muudetud sõnastus.