Helen Rebane: praeguses haridusleppes pole ikka mõeldud õpetajate läbipõlemisele ning ära unustati ka lasteaiad, kutse- ja kõrgkoolid

Ilma kindlate rahaliste tagatisteta, võrdsuse tagamiseks vajalike meetmeteta ning hariduse kõiki tasandeid hõlmava laiemapõhjalise visioonita jääb hariduslepe poolikuks lahenduseks, mis ei lahenda hariduse sügavamaid struktuurseid probleeme.

Kavandatav „hariduslepe“ lubab „tõsta Eesti hariduse kvaliteeti ja kättesaadavust, väärtustada õpetajaametit ja tagada jätkusuutlikud töötingimused kõigile üldhariduskoolide õpetajatele“. Samas on ilmnenud olulised probleemid lepingu finantseerimisvõimalustes, selle osas, kui hästi see vastab hariduse peamistele probleemidele, ja kuidas selle rakendamine hakkab reaalselt mõjuma.

Kahekümne jagu omavalitsusi on keeldunud hariduslepet allkirjastamast, viidates rahalise katte puudumisele. Haridus- ja teadusministeerium on pakkunud diferentseerimisfondi suurendamist 2028. aastaks 24%-ni. Diferentseerimisfond on nimelt loodud omavalitsuste suuremaks paindlikkuseks õpetajate palga haldamisel. Kohalikud omavalitsused rõhutavad, et see kasv on kavandatud karjäärimudeli ulatust arvestades siiski ebapiisav.