Liisa-Maria Lees: rahutus, suutmatus keskenduda, vead töös, peas ketravad mõtted ei lase uinuda - läbipõlemine hiilib salakavalalt ligi

Ühel hetkel kolleegi süütu küsimus „Kui kaugel sa sellega oled?“ ärritab.

Kui töö inimesele meeldib, teeb ta seda südame ja kirega. Südamega tehtud töö annab tähenduse ja innustab. Ent ka sellises heas hoos tegutsemine võib inimese katki teha.

Enamik meist on seda kogenud. Maguskõditavat elevust, mis vallutab keha ja meeled, alustades tööd uuel töökohal, milleni jõudmiseks oli tarvis läbida ehk isegi mitu kandideerimisvooru. Või tunnet, mis valdab enne suurprojekti või uut põnevat tööülesannet, mis tõotab ettevõttele murrangut ning tegijatele eduelamust. Motivatsioon on laes, töö lausa lendab, iga väike võit lisab energiat ja rõõmu.

Kuna edasiminek tiivustab, tekib soov jõuda veelgi rohkem, veelgi kiiremini ja veelgi kaugemale. Seega – mis oleks, kui pingutaks pisut veel rohkem? Kuna päevas on kõigil ühtmoodi 24 tundi, siis … äkki näpsaks mõne tunni uneajast. Jätaks trenni vahele. Perega kokkamise asemel võib ju kulleril lasta toidu kohale sõidutada. Sõbrad mõistavad küll, et tööl on tamp peal.