Ülle Ernits: me ei saa ise hambaid remontida või oma vereproovi võtta. Tervishoid vajab kümne aasta jooksul 7700 uut töötajat, aga kust?

Eesti tervishoiusüsteem on silmitsi olukorraga, kus teenust vajavate inimeste arv kasvab kümne aasta jooksul hüppeliselt, kuid teenuse pakkujate ehk arstide ja õdede arv samal ajal langeb. Varem või hiljem tuleb otsustada, kust puuduvad meditsiinitöötajad tulla võiksid, kui meie enda tööjõu järelkasvust ei piisa.

Värske OSKA uuring tervishoiu tuleviku tööjõuvajadusest toob välja, et järgneva kümne aasta jooksul on vaja aina kiiremini hõrenevaid tervishoiuspetsialistide ridu täiendada umbes 7700 uue töötaja võrra – üle poole sellest kuluks pensioniealiste töötajate asendamiseks, veerand tööjõuvoolavuse korvamiseks ning veidi alla 30% kasvava teenusvajaduse katmiseks.

Tööjõuvajaduse ja koolituspakkumise vahe on aga umbes 1300 inimesega miinuses ehk kõrgkoolidest ei lisandu kaugeltki piisaval hulgal erialase väljaõppega tervishoiuspetsialiste. Lühike vastus probleemile kõlab lihtsalt – koolitame siis rohkem. Sellega on kõrgkoolid vaieldamatult nõus, ka laiemalt oleme seda meelt, et riiklik koolitustellimus ja õppekohtade mahud tuleks viia vastavusse tööjõuturu ja majanduse vajadusega. Viimased on tänu OSKA prognoosidele hästi teada, seda mitte ainult tervishoius, vaid valdkondade üleselt.