Linnar Priimägi: Mihhail Stalnuhhin ja kaks tsensorit – mida ütleks Freud päriselt?

Mihhail Stalnuhhinit ei sallita tema ütluste pärast.

Viimati pidi ta saama Narva linnavolikogu esimeheks, aga selle võimaluse võttis pressikonverentsil väsinud peaga antud vastus: „kohalik võim tegutseb vastavalt Eesti NSV põhiseadusele ja seadustele“, millele saal tähelepanu juhtis ja mille ta samas parandas: „Olgu, Eesti Vabariigi.“

Saatuslik lapsus linguae ei toonud talle mitte ainult ametikoha kaotust, vaid andis ka tõuget ilkujaile: näe, keelelibastus paljastas riigi salavaenlase, hundi lambanahas! Erilist paljastust siin ei olnud, Stalnuhhin pole oma maailmavaadet varjanud, see on üldteada. Aga korraga meenus paljudele Sigmund Freudi „Argielu patoloogia“: tahtmatud keelevääratused ilmutavad kõneleja salasoove (milleni Freudil toodud näited liiguvad mööda pikka, keerulist ja suuresti suvalist seosteahelikku). Stalnuhhini kaasuse populaar-analüütikud teevad lühiühenduse: ütles „Eesti NSV“, järelikult ihaleb minevikku, unistab riigi tagasipöördest endisaega.