Anna aeg sai enne otsa. Jõud katkes. Peole ei jõudnud, lennujaama ei jõudnud, kuid ta jõudis igavikku. Igavikku, kus endal ehk on kergem, kuid mahajäänutel mitte.
FOTO: | Delfi Meedia
Mind on alati häirinud, kui suitsiidi nimetatakse vabasurmaks, justkui oleks see inimese enda valik elust lahkuda. Reaalsuses tuleb rääkida sellest, et selle inimese jaoks võib tegu olla tema jaoks viimase võimalusega.
Halvasti lõppenud suhted, rahulolematus oma tööga, pooleli jäänud koolitee, katkenud unistused ja soov olla kuskil mujal keegi teine. Kusagil, kus olen vaba, õnnelik. Ehk lugu sellest, kuidas raha oli kõrvale pandud, ümbritsevaga ratsionaalselt rahu tehtud ning uue alguseni oli jäänud natukene alla kolme kuu, kuid ka see oli liiga pikk aeg ootamiseks. Jõud sai enne otsa. Lihtsalt enam ei jaksanud.
Me justkui räägime enesetapust igal pool ja kogu aeg, aga samas mitte kusagil ja mitte kunagi piisavalt selle ennetamisest. On äärmiselt keeruline tuua välja, miks keegi otsustab lõpetada oma teekonna ise, samal ajal kui mõni teine tunduvalt raskemas olekus ning seisundis suudab edasi elada. Kellel jätkub elutahet ja kellel kahjuks saab jaks otsa?
Kuigi tundub, et ühiskonnana on suitsiidi stigmatiseerimine vähenenud, siis 2023. aastal kaotamise me enda ümbert 192 inimest läbi enesetapu. 192 lõpuni elamata jäänud elu.
Oled juba tellija?
